Enne kui misjonäriks sain olin ma kuulnud lugusid kurjatest koeratest. Ma alati olin teadnud et koertele eriti ei meeldi posti mehed. (Nagu sa näed koomikutes). Noh, ma arvasin et oli küll naljakas kui kuulsin endiste misjonäride käest kes olid eestis teeninud, et seal inimestel pole eriti kodu kaitsme süsteeme nagu tihti lugu on inimestel ameerikas. Eestis kurjad koerad valdavad ja monikord kuigi koeri pole ikka kurja koera sild ripub ajas. Ma õppisin päris kiiresti et kurjad koerad vihkavad misjonäre veelgi rohkem kui posti mehed. Ma mäletan ühes koorteris kus ma elasin leidsin ma maha jäetud mehhanismi, mille peal oli kirjas "doggy dazer" (koerte juhmistaja). Selle peal oli mingi nupp ja kui vajutataks selline kõrge heli helisema hakkaks mida arvatavasti hirmutaks kurja koera ära. Mina küll ei teadnud et see päästaks oma elu. Paar kuud hiljem ma avastasin koera juhmistaja oma kohvris kui koolisin tagasi Tallinna. Ma proovisin selle mehhanismi ära ja oli imepärane kuidas see hirmutaks suurima koera ara vigastamata. Motle, kui paljudel inimestel polegi voimalust meie sõnumit kuulda kuna neid valdab lamba koer. Oli natuke naljakas ka kuidas peale ühe koera juhmistamist, teised koerad ümbruskonnas meid kardaksid ka ilma et me juhmistajat isegi teist korda kasutaksime. (ma usun et see on nii kuna koerad suhtlevad ju!) Mina ja mu kaaslane läksime üsna tihti piiritale ja seal on enamik eesti kurjaid koeri, aga muidugi me enam ei kartnud kuna meil oli voimas instrument. Me nägime üht aeda mille peal muidugi rippus ähvardav silt. Seda aeda polnud aga tavaline aed. See oli suurem ja ma usun oli väga kurja koera pärast mis teisel pool vaikselt meid ootas. Me raputasime aede igaks juhuks ja ...vaikus. Ok kõik on kombes läheme sisse! Ma jalutasime aeglaselt esiku ette ikka natuke hirmul koera pildi pärast mida alles nägin. Läksime ümber nurga et uksele koputada ja ma kuulsin oma tagant ahela login. Me järskult poordusime ringi ja seal hüüpamas meile kallale oli suurim vihaseim koer mida eales olin näind. õnneks oma kaaslase sõrm oli juba juhmistaja peal ja ta vajutas seda koera näkku ja koer jooksis kiiresti ära. Kohe pärast seda maja omanik tuli valja ning karjus meie peale. Mida te siis teete, mu koer sööb teid ära, kas te silti ei näinud?! Ta ei näinud kuidas mu kaaslane päästis meie elusid juhmistajaga. Mees lihtsalt arvas et me olime aeda astunud märkimata ja meil oli veedanud. HIRMUS!
Matt Richardson
